Kaustik

Novembri ilm on pöörand maruks,
kes teab, mis tuisul veel on varuks...
Kesk tühja välja seismas kaks armunut,
hetkeks lõppend nende rutt.
Noorte kogutud hingehaavad
tuulest hetkelist kosutust saavad.
Kahvatud huuled ja punased põsed.
Kell ootab, veel suudlused mõned.
Maru pillutab oksi kaitsetuid,
mis kukuvad pimedusse. Raksti ja raksti!
Armunud kuulevad pilvis inglilaulu,
ent põletavad pilgud piinavad taldu.
Jäägu tormiliste tallismaniks arm,
et lahkumine neil poleks liialt karm.

K.