Teater.

Umbsust täis imbunud pime saal.
Su vaikne köhatus ja eesriide kahin.
Lava, mis on kaetud tolmunud sametiga,
kisendab tegevusetuse lõputuses.
Need dekoratsioonid! Range, ent maitsekas.
Portselantist Cupido pühalik kuju
ja viletsad toolid. Kaks on neid seal.
Rebenenud katteriie värviks mustal foonil.
Rutakal sammul siseneb pahur vanapoiss,
suul hall ja vettind pabeross.
Vaatab Sind kuidagi altkulmu.
Istub ühele toolile. Kustutab raevukalt koni.
Teisele toolile istudes suureneb viha.
Ühe rabeda liigutusega puruneb Cupido.
Lihtsalt üks sõna. Teater.
Ta ei mänginud endale, vaid Sulle, vaataja.
Armastus on tuhandeks killuks.
Mäng ühiskonna hüvanguks.
Esimeses reas on tunda tubaka lõhna.
Aplaus. Eesriie. Süttivad tuled.

K.

0 kommentaari:

Uuem postitus Vanem postitus Avaleht