Kaustik

(Klassikirjand)


Maailmas elab umbes kuus miljardit inimest. Igaüks neist omab teatud tõekspidamisi, mis omakorda tulenevad inimese maailmavaatest. Tõekspidamised kui arusaamade kogumid arenevad isiksuse kujunedes. On inimesi, kes leiavad, et religioossus on osa nende elukaarest. Jumalat võidakse otsida sihikindlalt- vaadeldes peegeldusi eneses ja teistes. Jumal võib saabuda meie ellu hetkel, mil me teda kõige vähem oodata oskame.

Anton Hansen Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on meil võimalus jälgida Vargamäe Andrese teekonda oma jumala leidmiseni. Teose alguses puudub Andresel konkreetne side usuga. Peremees käib küll pühapäeviti kirikus, sest see on ristiinimese kohustus. Andrese kõnelused jumalaga saavad alguse Krõõda surma eel. Mees palus oma naise tervise eest. Selles situatsioonis näeme esimest korda Vargamäe Andrese tundelisemat poolt. Peale naise surma süveneb Andres üha tihedamini piiblisse. Kõnelused jumalaga andsid Vargamäe peremehele jõudu ja lootust, et rasketest olukordadest võitjana välja tulla.

Usk võib toetada inimese elu, muutes ta teadlikumaks. Paljudele lisab usk meelekindlust, tasakaalukust ning enseusku. Jumala leidmine on oluline etapp inmese elus, mis annab tähenduse ja igapäevastele maistele askeldustele. Tammsaare näitas Andrese kaudu oma lugejale, et usk aitab inimesel interpreteerida keerulisi olukordi, pakkudes tuge. Jumal pakkub meile tõlgendusi, millest me ise peame valima parima tegutsemisviisi.

Vargamäe soode ja metsade keskel möödusid aastad tööd rügades linnutiivul. Lapsed olid suureks kasvanud, aga Andres oli üha rahulolematum. Öösiti kõneles ta oma jumalaga, lootuses saada meelerahu. Peremees otsis piiblist abi, kui oli vaja naabrimehega kohtu ette minna või lastele õpetust anda. Sauna- Madis ütles, et liigne jumalasõna lugemine muudab inimese sõgedaks. Ehk on siin oma tõetera? Usk sai Andresele põgenemisteeks reaalsusest. See kõik muutis ta oma perekonnale veelgi kaugemaks.

Usklikkus on inimese suhtumine jumalasse ja tema pühadusse. Usklik püüab oma elu sobitada pühaga. Isegi kui see ei õnnnestu eriti edukalt, jääb sisemine püüdlus mõjutama inimese otsuseid. Vargamäel halvas peremehe usk kõik muu enda kõrval. Selline usklikkus võib muutuda haiglaslikuks, eriti, kui see kestab pikema aja jooksul ja piirab teiste tundeelu.

Ilma usu ja lootuseta on inimesel raske elada. Näiteks kui inimene sulgeda kinnisesse ruumi ja sisendada talle, et ta ei pääse sealt kunagi, sureb inimene isegi siis, kui tal on toitu ja vett. Usklikkus toetab inimese põhivajadusi, aga samas võib religioon pärssida inimese isiklikku arengut, saades põgenemiseks tegelikkusest. Jumalus muutu inimese arenedes ning ka elutingimuste muutudes.