Igapäevane.

Pisarate rasvased triibud pikki maanteid,
külakoertest saamas on printsid,
murdjatest sirguvad kuningad.
Dejavu redutab katusekambris,
šifoonil on võrgutav äng.

Valgete öödel vaatama pimedust,
sest toomehelbed me aknais.
Kummikommidest liivalossis ma elan,
istun marmelaadist vesivoodil.

Tähesõdalaste rünnak või kilpkonnade mäss,
miski ei muutu, helbed on samad.
Prallinee imal aroom
sinugi nahka meelalt paitab.
Igapäevane.

K.

1 kommentaari:

See sõna, mida selle luuletuse (kui nii võib nimetada) kohta panna on kusagil.... sügaval, aga kurat, mitte nii hea, et seda kommentaariks panna.

21. september 2008, kell 09:13  

Uuem postitus Vanem postitus Avaleht