Kaustik

Öö alguses on isemoodi võlu:
Sa satud lummusesse...
Vilkalt säravad tähetäpid taevalaotuses
muudavad selle liigagi pühalikuks.
Kaugustest kostev häälekõmina heli
ja kurvalt huhhutav öökull.
Pole ta ju ainus, kes ärkvel.
Kuukiired joonistavad seinale varjud.
Need varjud pakuvad seltsi, just siis, kui tunned end üksikuna.
Varjude keskel tunned end hetkeks elavana.
Tunned verd pulbitsevat oma väsinud kehas.
Kaovad kuukiired.
Kaovad varjud.
Kaovad tunded.
Jääb vaid üksildus.


K.